Minust
Minu töö on suure osa elust olnud seotud numbritega, aga aastatega on järjest olulisemaks saanud inimesed.
Olen üle 20 aasta töötanud juhtivatel ametikohtadel, peamiselt finantsjuhtimise valdkonnas rahvusvahelistes ettevõtetes. Selle aja jooksul olen järjest enam kasvanud inimeste juhiks. Mida rohkem olen juhtinud erinevaid meeskondi ja töötanud eri riikidest pärit inimestega, seda enam olen mõistnud, et häid tulemusi ei loo ainult teadmised, strateegiad ja hästi toimivad protsessid. Neid loovad inimesed.
Rahvusvaheline töökeskkond on õpetanud mind ka paremini märkama, kui erinevad võivad olla inimeste taustsüsteemid, kultuurid, harjumused ja viisid maailma mõtestada. See, mis ühe inimese jaoks tundub iseenesestmõistetav, ei pruugi seda teise jaoks üldse olla. Olen õppinud rohkem kuulama, küsima ja püüdma mõista, mis on inimese mõtete ja käitumise taga.
Inimesed enne numbreid
Juhina on mind alati huvitanud lisaks sellele, mida me tahame saavutada, ka see, kuidas inimesed mõtlevad, mis neid motiveerib ning miks muutused vahel õnnestuvad ja vahel mitte. Aastatega on inimeste arengu toetamine muutunud minu jaoks juhtimise üheks kõige olulisemaks ja nauditavamaks osaks.
Mul on olnud suur rõõm näha, kuidas minu meeskondades töötanud inimesed on arenenud, võtnud vastu uusi väljakutseid ja kasvanud oma rollides. Eriti väärtuslik on olnud saada neilt endilt tagasisidet, et minu usaldus, toetus ja nende arengusse panustamine on neile päriselt korda läinud ja edasi aidanud.
Sama rõõmu tunnen täna coachina. Mulle meeldib aidata inimesel ise paremini mõista, mis teda mõjutab, märgata võimalusi, mida ta võib-olla varem ei näinud, ning leida enda jaoks järgmine samm.
Õppimine on osa minu elust
Pidev õppimine on olnud mulle oluline kogu elu. Mulle meeldib täiendada oma teadmisi ja oskusi, aga veel rohkem avardada oma arusaamist sellest, kuidas inimesed, organisatsioonid ja maailm meie ümber toimivad. Uus teadmine tekitab minus tavaliselt järgmise küsimuse, mitte tunnet, et nüüd on teema selge.
Sama palju kui naudin ise õppimist, pakub mulle rõõmu teiste arengu toetamine. Olen seda saanud teha juhina, täiskasvanute koolitajana ja nüüd coach'ina. Minu jaoks on neis rollides palju ühist. Mulle meeldib näha, kuidas inimene saab juurde uusi teadmisi, hakkab midagi enda või oma olukorra kohta teistmoodi mõistma ning leiab sealt võimaluse edasi liikuda.
Kuidas jõudsin WILDFITini
Kui ma parasjagu ei tööta
WILDFITini tõi mind eelkõige uudishimu. Olin mitmelt poolt kuulnud, kui põnev ja teistsugune programm see on, kuid tükk aega ei teinud ma sammu, et end ära registreerida. Olen üsna põhjalik ja süsteemne inimene ning mind hoidis tagasi see, et ma ei leidnud täpset kirjeldust selle kohta, mis programmi jooksul toimuma hakkab.
Juba programmi läbides sain aru, miks seda infot ei olnud. Täna tean nii WILDFITi läbinuna kui coachina, et just järk-järguline lähenemine on üks programmi tugevusi. Kõike ei pea korraga teadma ega muutma. Iga uus samm tuleb õigel ajal ning seetõttu on protsess palju lihtsam, kui ma enne alustamist oskasin arvata.
Huvi tervisliku eluviisi ja toitumise vastu oli mul selleks ajaks olnud juba aastaid. Laste sünd pani mind järjest rohkem mõtlema sellele, milliseid harjumusi ja valikuid me neile kodust kaasa anname. Kui tahad oma lastele pakkuda võimalikult head stardipositsiooni kogu eluks, hakkad paratamatult ka enda valikuid teise pilguga vaatama. Aastate jooksul olid meie pere toidulaual paljud asjad juba tervist toetavamate variantide vastu vahetunud ning 2020. aastaks pidasin ennast toitumise osas päris teadlikuks.
Samas oli mu enda elus toimunud mitmeid muutusi, mis eraldi võttes tundusid üsna väikesed ja mitte eriti olulised. Olin saanud 40, noorim laps oli saanud kaheaastaseks ning olin tagasi suuresti istuval tööl. Kaal, millega olin püsinud peaaegu gümnaasiumiajast saadik, oli paari aastaga üsna märkamatult tõusnud ligi kümme kilo. Ma ei pidanud seda tol hetkel isegi suureks probleemiks. Eks olin kuulnud sedagi, et pärast neljakümnendat eluaastat hakkab kaal kergemini kogunema ja sellest on raskem vabaneda. Ostsin number suuremad riided ja elu läks edasi. Peaaegu igal pärastlõunal vajasin küll korralikku energiaboosti, et tööpäeva lõpuni vastu pidada, aga ka see tundus täiesti tavaline. Eks pärastlõunane energiavaegus ole midagi, millega väga paljud inimesed on harjunud. Seda enam ei osanud ma seda kuidagi oma toitumisega seostada, sest sõin enda arvates jätkuvalt päris tervislikult.
WILDFITiga alustades tuli peaaegu iga päev juurde uusi teadmisi ja tähelepanekuid. Mina, kes ma polnud kunagi dieeti pidanud, ootasin huviga järgmisi nädalaid, katsetusi ja avastusi. Kõige üllatavam oli, kui lihtne oli muudatusi teha, kui ma sain aru, miks ma midagi teen. Kaal hakkas tasapisi langema, kuigi kaalulangus ei olnud minu eesmärk. Programmi lõpuks oli kadunud umbes kaheksa kilo ja mõni aeg hiljem kogu üleliigne kaal. Palju olulisem oli aga see, kuidas ma ennast tundsin. Ma ei olnud varem arvanud, et mul oleks energiast otseselt puudus. Pigem oli mul lihtsalt alati rohkem asju, mida tahtsin teha, kui energiat nende jaoks jagus. WILDFITi läbides märkasin, et energiat oli lihtsalt rohkem ja päeva mahtus rohkem seda, mida teha tahtsin.
WILDFITi juures paelus mind võrdselt nii see, mida õppisin toidust ja toitumisest, kui ka see, mida avastasin enda kohta. Hakkasin palju paremini mõistma oma harjumusi, valikuid ja nende taga olevaid põhjuseid. Juba programmi läbides tekkis mul mõte, et tahaksin ka ise WILDFIT coachina teisi inimesi toetada.
Samas ei tahtnud ma seda otsust teha ainult esimese vaimustuse põhjal. Tahtsin enne enda jaoks näha, kas WILDFITiga tehtud muutused on päriselt pikaajaliselt jätkusuutlikud ja kas see, mida olin programmi jooksul kogenud, jääb minu ellu ka aastate pärast.
Veidi enam kui kolm aastat hiljem otsustasin coachiks õppima asuda. Selleks ajaks ei olnud WILDFIT minu jaoks enam lihtsalt üks läbitud programm. Olin veendunud, et see oli muutnud minu elukvaliteeti püsivalt paremaks ning programmi jooksul õpitu ja kujunenud harjumused olid endiselt loomulik osa minu igapäevaelust.
Sealt tundus järgmine samm juba väga loomulik. WILDFITis sain ühendada oma pideva soovi õppida ja areneda sellega, mis on mulle juhina alati kõige rohkem rõõmu pakkunud, teiste inimeste arengu ja muutuste toetamisega.
Olen kolme lapse ema ning pere on õpetanud mulle inimeste, motivatsiooni ja läbirääkimiste kohta ilmselt vähemalt sama palju kui ükski koolitus.
Rahvatants on olnud osa minu elust juba lasteaiast saadik ja on seda tänaseni. Mulle meeldivad ka lugemine, aiandus, matkamine, kudumine ja keeled ning ilmselt pole juhus, et suurem osa minu hobidestki sisaldab ühel või teisel moel õppimist, loomist või millegi uue avastamist.